Lehevaatamisi kokku

teisipäev, 30. august 2016

Reaalsetesse seiklustesse - nagu alpinist, kes asub uut mäge vallutama


Üldjoontes on nii, et täiemahuliselt käivitunud õpetajatöö, mis koosneb mitmetest aspektidest, mida  tavaliselt mitteõpetajad ei näe ja ei tea (me ei tule kooli 01.09 ega lõpeta koolis olemist viimasel auditooresel õppepäeval, kui jagatakse välja klassitunnistused õppeaasta kohta - me oleme kohal enne ja pärast ka. Ning me ei puhka teenimatult kaua, vaid see on ainus mõeldav viis täita ära üheksa kuuga täiesti tühjaks tõmmatud emotsionaal-psüühilis-vaim -füüsiline isik. Endise õena tean ma täielikult, missugune ma võisin olla pärast 24-tunnist hoogvahetust).  Nagu ma juba enne ütlesin, siis nüüd astun ma lisaks praktilisele õpetamisele ka pisut teoreetilisemat baasi nõutama.
Mul tuleb metafoorselt kõneledes pingutada ära seljakoti rihmad 
(kas aeg, tervis, rahalised vahendid, kodune toetus on olemas), kontrollida üle varustus (kas on olemas õpetatava vastuvõtmisvõime ja suutlikkus keskenduda õppeprotsessile, ajamata püsti  pisut õppida saanud ninakest), kontrollida üle seltskond, kellega mäkketõus algab (õpetajaks olemine eeldab meeskonnatööd) ning silmitseda kõrgustesse küündivat mäge, haridusmäestiku teravatipulises ahelas, ots on kadunud pilvedesse ning ma tean, et sihtmärgile lähenedes muutub õhk hõredamaks, on raskem hingata (lõputöö on ajamahukas ja nõudlik, kuid mõeldes eelmisele MA-le, siis väga meeldiv ja seiklusrikas protsess - muide see viimane moment on mind mitmel korral hoidnud närvivapustusest - a la elu on seiklus ;)

Proovin toime tulla. Täna toimus esimene õppealane soovitus-kohustuslik õppeinfotund ja ei saa öelda, et see kuidagi mööda külgi maha oleks jooksnud. Ikka veel kergelt käsnja loomusega, imen endase uusi teabekildusid - millal praktikad, kuidas loengud. ÕIS; ASIO; VÕTA :) 
Milliseks peaks kujunema praktika? Hmm, erisuste küsimused, mängulisus, lõiming, põiming, tund õue ja mujale ka....
Kohe ka praktikale... üle kahe nädala. 
Edidaktikumi koolitus, FB grupi loomine. Uued kursusekaaslased. 
TÜHI. Tuttavamad inimesed, toredad teadmised. 
Info saab akadeemilisest kalendrist. Linde auditoorium on tuttavamatest tuttavam, sest - olgem ausad, siin on korralikult oldud, küll baka ajal, küll eelmise MA ajal. 
Esimene päev on olnud pisut väsitav. Seda ma möönan...




esmaspäev, 1. august 2016

Enne õppima asumist

Hea lugeja!
See on üks projekt - protsessi salvestus. Nimelt asun ma taas õppima - TLU-sse eesti keele ja kirjanduse õpetaja MA-sse.
Mõtlesin dokumenteerida ja salvestada oma õpetlaseks saamise raja (tõsiküll, ma juba töötan õpetajana ning üks MA on mul olemas). 
Selle blogi mõte on mitte niivõrd kekutada õppimise ja haridusega (muuhulgas seda ikka ka ;) ), vaid kajastada ühe mõõdukasse ikka jõudnud naise silme läbi õppeprotsessi, mis peaks sisaldama kogemuse(te)le toetudes tõuse ja mõõnu; huvitavamaid ja igavamaid hetki, teadasaamisi, põnevaid tutvusi ja lugemisi.
Kuu aja pärast pean istuma jälle loengutes, viibima auditooriumites, konspekteerima ja tundma õppejõudude ning kursusekaaslastega vähemalt mingisugustki kontkati. Ma tean, et see tee ei saa kerge olema, kuid tundes oma sisemisi ressursse ja oskust ajaga ümber käia, siis peaks selle MA ikka kahe aastaga kätte saama küll.
Kas ma olen mingeid ettevalmistusi juba teinud? Võiks öelda, et jah, sest sorteerisin oma raamaturiiulites asju sedasi, et tekiks ruumi juurde. Lasin ära köita kõik eelmiste õpete konspektid. Otsisin välja kõik erialased vahendid ning panin kõige käeulatavale riiulile. 
Eelmistest õpetest on meeles, et arvuti on hädavajalik ning peab kaasas olema. Miks?
Esiteks -  mitmetel õppejõududel on materjalid virtuaalselt kätte saadavad.
Teiseks - loengu ajal saab otsida lisamaterjale ja guugeldada asju juurde.
Kolmandaks - igavate loengute ajal saab surfata.
Neljandaks - igavate loengute ajal saab maksta arved, tellida vahel vajalikke asju, korrastada kirjavahetust, tegeleda tööasjadega.
Viiendaks - lihtsalt loengute ajal olen ma kirjutanud valmis järgmiste asjade esseesid, täitnud ülikooliga seotud ülesandeid.
Kuuendaks - arvutiga on lõbusam. 
Mõtteis olen endale  kõrva lasknud tolmuimejatüübi, kes on siis selline metafoorne tegelane - too tuli ja puhastas aju vajalikuks st võttis tolmu nendelt ajuosadelt, mida on vaja õppimiseks ja sealhulgas aitas mittevajalikku korralikult alumistesse sahtlitesse paigutada. 
Oma õppeprotsessi üritan jälgida kord nädalas ning üldse vist hakkab nii olema, et peangi kolme blogi: tööalast, õppealast ja isiklikku. 
Ühesõnaga, proovin iga õppenädala kohta midagi kirjutada, sest huvitav oleks vaadata, kui rumal ma olen alguses ja kui palju osaliselt arukam lõpus. 
Kirjutusootusteni!