Lehevaatamisi kokku

pühapäev, 23. oktoober 2016

Pausile minek

Nii jah. Suurte ootustega alustasin, aga miski on hetkel nii vale minu jaoks: kas tunded või tegemised või olemine üldse, aga õpe ei paelu ja ma tunnen, kuidas asi lonkab, logiseb. Nagu sõidaks käsipiduriga maanteedel ja imestaks, miks vastutulevad autod tulesid vilgutavad. 
Tunnen, kuidas kõik minu sillad, kruvid, mutrid, poldid, seibid ja paljud muud mõistuslikud osised nii otsmikusagarast kui kõikjalt mujalt töömälust ja kohtadest värki vajuvad ning ma ei tunne ennast piisavalt mugavalt õppimaks seekordset magistrit. Ilmselt on siiski nii, et vanematus märgistab mind rohkem, kui ise oleks soovinud. 
Või siis pilla-palla ka....
Praegu pistan blogi puhkama. Kas järgmise sügiseni või üldse... vaatab.

laupäev, 15. oktoober 2016

Moesõna 'lõiming'


Pealkiri pole sugugi pilkavaks ponnistatud, vaid mõtlengi nii, et moesõna, sest sisuliselt kõik erialainimesed teavad seda, oskavad arvata, mida mõeldakse ja miks.
Iseenesest on see päris huvitav nähtus ning aastaid räägitud, kuid nüüd juba märksa rohkem kasutusele võetud ja suisa teaduslikuks muutunud.
Eilses ainedidaktilises loeng-seminaris sai tegeletud praktilise tööga ning püütud isegi lõimida ja põimida ning mulle tundub,et see pole väga paha meetod hariduse omandamiseks. Kui eelmise MA ja esimese BA peale mõelda, siis tegelikult sai juba endalgi siis algust tehtud - see, kuidas ma Leidat ja Lillit oma töödes küll inimese, küll kirjanikuna olen ära kasutanud ja vaadelnud nende loomingut erinevatest külgedest.
Meenuvad mitmed ja mitmed tekstid, kus lõimingu nähtus sees on, neid teoseid on palju ja need on pärit enne II ms aega. Kverini "Kahes kaptenis" peetakse kellegi üle kohut: Dostojevski? Lermontov? No sõnaga toimub lõimig - peetakse kohtu autori teoste üle. Samuti õpetatakse nt parti: geograafias, zooloogias, matemaatikas, erinevates keeltes etc.
Ühes naistekas on peategelasel kurt tütar, keda hakatakse õpetama lõimingu meetodil.
Sõnaga, meetodis pole midagi uut, lihtsalt rakendusulatus on erinev. 
Varsti olen taas praktikal ja sedakorda uute ülesannetega.


neljapäev, 6. oktoober 2016

Matemaatilist-musikaalselt filoloogiline - 06.10-08.10.2016

Innustades ennast olema ikkagi reepealne üliõpilane, on vahel suisa võimatu tunda vaimustust millestki, mis tegelikkuses ikkagi minu aega raiskab. No näiteks tegevõpetajale  "vajalik" praktika. 
Vaatamata tõsiasjadele, et ma näen neis ajaühikutes siiski pigem vajalikke nõkse ja võtteid, on nad siiski tohutult igavad ja aega kulutavad.  Istudes tunnis ning jälgides õpilasi, adun, et selliselt võiks tunda enanst maja projekteerinud arhitekt, kes istub kaevatava vundamendi juures ning jälgib, kuidas kopp maad kaevab. Või kogemustega kirurg kutsutakse ekstra mõnda haiglasse, et nt kulm kokku õmmelda.
Nii vaatluspraktika II päev. Vene keel, matemaatika, muusika, eesti keel ja veel üks matemaatika. Vaatlused vanuseastmes I kuni X klass.
Erinevad õpetajad, erinevad ained, erinevad vanuseastmed, erinevad meetodid. Vaatlusülesandeks mõisted, mida siis kasutatakse tundides - kas õpetajalt või õpilaselt. 
Sellisel viisil teabe kogumine tundub pisut dieltantlik ja mulle isiklikult mingit ülevaadet ta asjast ei andnud, aga samas oli üks tore kogemus küll: nimelt oli hea tõdemus LAK õppe kohta (see on see lõimitud ainekava meetod). Üks klass oli muusikaõpetuses tegelenud regilauluga ning mis oleks parem, kui teha ise üks regivärsiline rütm. Ning kuna selgi koolilil on tulemas üks ümmargune, siis olid teemaks valitud kool ja selle austamine vms.
Õpilane pidi nagu esileelotaja olema ning klass laulis järele. Siis harjutasid õpilased veel "Inimene õpib kogu elu" - lauldi ja seejärel mängiti viisi flöödil (nagu R&R eelmises koolis). See oli põnev tund.
Isiklikuks lemmikuks on kujunenud eesti keele õpetaja, kes annab ainet sisukalt ja huvitavalt, samas ometigi vanamoelise akadeemilisusega.
Matemaatikad pole mulle kunagi meeldinud, kuid algklassides suutsid õpetajad asja ikkagi põnevamaks teha ja lapsed arvutasid  hoolega. 
Nojah. Nii see praktika meil kulus. Väsinud olin pärast, oi kui väsinud. Veider, et päristöö õpetajana pole selline ning eriala loeng-seminarid on ka huvitavad ning eelimises magistriõppes ma üldse nautisin loenguid ja värke (see on nüüdne uudistermin, sest üks õppejõud kasutas mainitet sõna nii 20 korda loengu jooksul hahahahahahaha) 
Järgmine kord on siis järgmine kord ja tunneme enanst ikka rõõmsalt ja häste.