Lehevaatamisi kokku

laupäev, 15. oktoober 2016

Moesõna 'lõiming'


Pealkiri pole sugugi pilkavaks ponnistatud, vaid mõtlengi nii, et moesõna, sest sisuliselt kõik erialainimesed teavad seda, oskavad arvata, mida mõeldakse ja miks.
Iseenesest on see päris huvitav nähtus ning aastaid räägitud, kuid nüüd juba märksa rohkem kasutusele võetud ja suisa teaduslikuks muutunud.
Eilses ainedidaktilises loeng-seminaris sai tegeletud praktilise tööga ning püütud isegi lõimida ja põimida ning mulle tundub,et see pole väga paha meetod hariduse omandamiseks. Kui eelmise MA ja esimese BA peale mõelda, siis tegelikult sai juba endalgi siis algust tehtud - see, kuidas ma Leidat ja Lillit oma töödes küll inimese, küll kirjanikuna olen ära kasutanud ja vaadelnud nende loomingut erinevatest külgedest.
Meenuvad mitmed ja mitmed tekstid, kus lõimingu nähtus sees on, neid teoseid on palju ja need on pärit enne II ms aega. Kverini "Kahes kaptenis" peetakse kellegi üle kohut: Dostojevski? Lermontov? No sõnaga toimub lõimig - peetakse kohtu autori teoste üle. Samuti õpetatakse nt parti: geograafias, zooloogias, matemaatikas, erinevates keeltes etc.
Ühes naistekas on peategelasel kurt tütar, keda hakatakse õpetama lõimingu meetodil.
Sõnaga, meetodis pole midagi uut, lihtsalt rakendusulatus on erinev. 
Varsti olen taas praktikal ja sedakorda uute ülesannetega.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar